Iga õigeusklik kristlane teab kindlalt: väljakujunenud traditsiooni kohaselt siseneb naine templisse kaetud peaga, mis on märk tema tasasest ja alandlikkusest. Selle traditsiooni päritolust rääkides pöörduvad nad tavaliselt apostel Pauluse sõnade poole, kes ütles Korintose linna elanikele saadetud kirjas, et palve ajal peaks naise pea olema kaetud.
Kreeka õigeusklikud naised ei kanna kirikus pearätte: põhjused
Vene kirikutes järgitakse seda traditsiooni tavaliselt. Tõeliselt usklikele naistele see ebamugavust ei valmista, nagu ka traditsioon, mis ei soovita kirikus pükse ja lühikesi seelikuid kanda. Meie silmale nii tuttavaid salle aga Kreeka kirikus ei näe. Sügavalt usklikud õigeusklikud kreeklannad käivad jumalateenistusel katmata peaga. Erandiks on vaid eakad lesed või vene turistid. Isegi kui daam tuleb templisse, peas müts, võtab ta selle peast. Paljud Kreeka kiriku koguduseliikmed kannavad pükse.Ekspressiivsed kreeka naised on Euroopa kultuurile lähedasemad ja peavad pükse naiste garderoobi lahutamatuks osaks, mis sobib igasse keskkonda, sealhulgas templisse.
Mis puutub paljasse peasse, siis sellel on hästi põhjendatud ajalooline päritolu. Kreeka rahva vabadusvõitlus Ottomani impeeriumi vastu jättis selle riigi ajalukku olulise jälje. 19. sajandi esimesel veerandil polnud ühelgi kreeklannal õigust ilma hidžaabita tänavale ilmuda. Sunniviisiline islamiseerimine tekitas elanike seas protesti. Mehed ja naised kogunesid jumalateenistustele salaja, tavaliselt öösiti. Seal viskasid naised vihatud salli peast maha. Ja tänapäeval peetakse Kreekas pearätti moslemikultuuri elemendiks.
Preestrite arvamus
Siiski ei ole evangeeliumis otsest keeldu ilmuda kirikusse katmata peaga. Tänapäeval kuulete Venemaa vaimulikelt üha tolerantsemat seisukohta koguduseliikmete riietumisstiili suhtes. Hoolimata sellest, et vene kirikus on pearätita enamasti vaid väikesed tüdrukud, on kirikuisad veendunud, et peamine on ikkagi siiras usk naise südamesse ja hinge, millega ta kirikusse tuleb ja naise poole pöördub. Issand.