Kui mehi oleks sajandeid samamoodi barbaarselt tiritud
korsetis nagu naised, siis oleksid nad nüüd õrnem sugupool.
Suzanne Kubelka
Milline kaasaegne tüdruk ei taha võrgutav välja näha? Naised kannavad kõrgeid kontsi, liibuvaid pükse ja aluspesu, mis toovad esile kõik nende figuuri võlud. Üks populaarsemaid riideesemeid on korsett – kaunis ja seksikas element naise garderoobis, mis annab kehale täiusliku vormi. See mitte ainult ei pinguta vöökohta ja tõstab rindu, vaid on ka täiesti ohutu naiste tervisele. See ei olnud aga alati nii...
Esimesed korsetid, mis Vana-Kreekas ilmusid, olid lai nahast vöö, mida kasutati ribide ja kõhu võimalikult tihedaks mähkimiseks. Naised pingutasid seda just rindade all, tõstes neid seega üles.
Ajalooallikate kohaselt ilmus õhukese talje mood täpselt 3.-2. eKr, nii et tüdrukud kasutasid korsette võrgutavate kujundite loomiseks ja mehed kasutasid neid ideaalse kehahoia saavutamiseks.
Gooti ajastu arenedes elavnes armastus kunsti, arhitektuuri, maalikunsti, skulptuuri ja muusika vastu. Sel ajal oli naistele korsettide kandmine peaaegu kohustuslik. Ükski endast lugupidav daam ei julgenud ilma temata ühiskonda ilmuda. Aga siis oli selleks aksessuaariks metallist või puidust karkass, mis õmmeldi kleidi voodrisse ja pingutati nööriga eest ja tagant. Võib vaid oletada, millist valu neiud nendes köidikutes olles tundsid.
Ka mehed kandsid rinnal metallist soomust, kuigi nende puhul toimis see kaitsena mõõga eest, sest duellid polnud tol ajal haruldased.
Järgmine korsettide kandmise etapp toimus renessansiajal (16. sajandi esimene pool). Sel ajal mõjutas naiste moodi radikaalselt Püha inkvisitsioon, mis viis aastaid läbi “nõiajahti” ja süüdistas kauneid kurvikaid naisi ketserluses ja nõiduses. Kirik kohustas tüdrukuid kandma erikujulisi korsette, mis surusid nende rindu nii palju kokku, et need lakkasid arenemast ega kasvanud. Lisaks pidid kõik ilusa soo esindajad alates 13. eluaastast kandma kindla nööriga metallkorsette, mille järjestust võisid teada vaid nende abikaasad. Nii hoidsid vaimulike esindajad ära reetmise.
Tsaari-Venemaal tsaar Aleksei Romanovi valitsemisajal pingutasid pahatahtlikud inimesed, kes takistasid tema abiellumist aadliproua Euphemia Vsevolozhskajaga, korsetti nii kõvasti, et tüdruk kaotas otse kuninglikus saalis teadvuse. Teda süüdistati tundmatus haiguses ja koos perega saadeti pagulusse, olles abiellunud printsi teisega. Ja Prantsusmaal seadis kuninganna Catherine de Medici oma ilustandardi, nii et kõik õukonnadaamid pidid vöökoha 33 cm suuruseks pingutama.
17. sajandi alguses arenes vormirõivaste mood uuesti välja. Tüdrukud hakkasid kasutama vaalaluud, mis oli painduvam ega surunud keha kokku. See oli kaetud meeldiva puudutusega siidkangaga ning kaunistatud pitsi ja helmestega. See mudel ei surunud rindu, vaid vastupidi, rõhutas selle täidlust. Kurvikad vormid on tagasi moes!
Sama sajandi lõpuks asendati korsett paksu vööga ja kleite hakati tegema avarama lõikega. Suur Prantsuse revolutsioon, mis lõi esimese Prantsuse vabariigi, võrdsustas meeste ja naiste õigused. Korsettide ajastu on täielikult hääbumas, tüdrukud kannavad mugavaid, avaraid riideid.
19. sajandi 50. aastatel korraldas maailmakuulus prantsuse kirjanik George Sand sõna otseses mõttes revolutsiooni moemaailmas. Naiste õiguste eest võideldes proovib ta esimesena meheülikonda ja mütsi, väites, et see on mugav. Alles 1947. aastal taaselustas maailma trendilooja Christian Dior oma kollektsioonis korsettide kandmise ajastu. Loomulikult ei kahjusta tema modellid naise keha kuidagi, vaid rõhutavad ainult selle ilu ja unikaalsust!