Kaasaegsel tüdrukul on raske midagi sellist ette kujutada, kuid meie emadel ja vanaemadel oli vähe võimalusi kaunilt riietuda ja end kaunistada. Kosmeetikavalik oli väga piiratud, riided on üksluised ja enamasti mittemidagiütlevad. Seetõttu olid Nõukogude Liidu tüdrukutel samad soovid, unistades ilusatest piltidest.
Naturaalsest karvast müts
Ikka jälle populaarsest filmist sai trendilooja kõigi aegade jaoks - "Saatuse iroonia". Seal ilmub Barbara Brylska kangelanna kauni rebasekarva mütsiga. Veidi hiljem tulid moodi naaritsatooted ja tüdrukud ihaldasid seda konkreetset mudelit.
Karusnahatoote hind ulatus 3–4 keskmise nõukogude kodaniku palgani.
Liidu territooriumil olid mütsid valmistatud vastavalt GOST-ile, need olid kvaliteetsed ja kulumiskindlad. Neid anti sageli edasi põlvest põlve, kuna need olid väga hõõrdumiskindlad ega rebenenud.
Afganistani lambanahkne kasukas
Populaarsuse laine saabus meie riiki alles 20. sajandi 70ndatel. Üleriided olid tõeliselt elegantne ja elegantne. See oli liibuv lambanahkne mantel koos laieneva põlvedeni seelikuga. See oli kaunistatud erinevate mustrite, laia vöö ja kuldsete nööpidega.
Tavaliselt valmistati see beeži värviga. Mõnel fashionistasel õnnestus aga hankida teiste toonide mudeleid.
Esile tõsteti naturaalse rebase karusnahaga krae ja varrukate ääris. Need sobituvad pilti uskumatult orgaaniliselt ja muutsid selle võimalikult naiselikuks. Sellise toote hind oli 2–3 palka kuus.
Üllataval kombel tolleaegsed preilid uskumatult õnnestus stiilne ja särav välja näha. Kuidas seda tehti kvaliteetsete toodete suure puuduse ja vapustavate hindade tingimustes, jääb meile mõistatuseks.
0
Miks sa valetad? Sa ei tea midagi kosmeetikast, riietest, kangastest ja nende koostistest või sellest, mida me sel ajal kandsime või mis kosmeetikat kasutasime! Kasutasime looduslikku, kahjutut hüpoallergeenset kosmeetikat. Näiteks minul (ja paljudel mu sõpradel) oli Philip Morrise ripsmetušš, oli ka teisi, palju väga kvaliteetset Poola kosmeetikat.Kangasteks olid enamasti naturaalne vill, siid, šifoon, samet, veluur, palju imporditud, näiteks India puuvill, nüüd seda enam ei ole või tavainimestele ei ole. Seal oli palju kvaliteetset ja ilusat importkaupa (Soome kleidid, need ülikonnad tehti juba tol ajal moes olnud sünteetikast (trikotiin, Vorsolan, Crimplene), rootsi saapad, lasin teha talve- ja prantsuse poolhooaja saapad ehtsast nahast,palju tšehhi kingi ja ungari kingi ehtsast nahast jne.Ja igas paigas olid rätsepastuudiod,individuaalne õmblemine.Nii et individuaalsusega oli kõik korras.Kes tahtis silma paista, oli see võimalus.Kuidas sellest valest väsinud. Aga valetada võib ka neile, kes ei elanud sel ajal ja ei tea, kuidas see oli, või ei mäleta, sest ta oli liiga noor. Aga me teame ja mäletame! Ja me mäletame ehtsa prantsuse parfüümi lõhna, mul oli Ispahan (või Isfahan) Ja ma elasin Uuralites linnakülas.
Sa valetad. Philip Morrise ripsmetušš ilmus 80ndatel ja EI olnud müügil, ainult ühenduste kaudu. Imporditud kaup? Kas sa oled purjus või töötasid kaupmehena? Loosi teel saadud soome saapad!!! Ehk siis tööl tõmbasid paberitükid välja, kes saaks teatud teadmata teel sadamasse (liidu suurimasse sadamasse!) jõudnud asjad Rootsi saapad? Sa oled kindlasti purjus. Tsebovi kingi peeti IKKA enam-vähem kantavaks, kuid nõukogude tehastest pärit koledad kingad seisid korralikes ridades, mis tapasid jalad. Stuudios oli kallis õmmelda ja häid kangaid polnud. Seal rippus jube vatitükk ja kes teab mis koledat värvi see vatt oli. Jah, villaseid kangaid oli, aga nendega sai Office Romance’ist “mymra” ülikonna õmmelda.Issand, meie plisseeritud koolivormid toodi Moskvast või õmmeldi ja muudeti emade poolt, sest kohutavad orbude kleidid olid igale tüdrukule kott. Guipure põlled valmistati tüllist. Elasime ja elasime Kaug-Idas ning kõik artiklis kirjeldatud on TÕDE.
Ripsmetuššiga, nagu te seda nimetasite, saate maalida nii tohutud ripsmed, et tänapäevaseid ripsmeid ei saaks teha. Tekkis 10D kogunemisefekt. Peaasi, et vihma kätte ei jääks.
Poodides polnud midagi head. Fartsistid müüsid kõike 100-protsendilise juurdehindlusega. Ateljee õmbles väga halvasti. Paljud naised õmblesid ja kudusid ise, kuna ateljeeteenused olid kallid ja kvaliteet väga madal. Korralik kosmeetika ilmus väga hilja - 80ndatel. Need on vabaduse ja dzintrase tehased. Fotol nägin väga tuttavat Teatri pulbrit. Kui ma seda osta ei saanud, pulbristasin selle ise tsinkimispulbriga. Ostsin selle apteegist. Palgad olid väikesed ning mis tahes rõivaeseme või jalanõude ostmine oli keeruline ja kulukas.
Erinevatel aegadel on erinevad soovid. See, mis oli “viimane kriuks”, on paari aasta pärast juba põhi kanalisatsiooni all.
Marina, Philip Morris – need on sigaretid, mida oli raske hankida (ma ei suitseta, aga uudishimust proovisin). Kuid prantsuse ripsmetušš, mida võisite silmas pidada, kandis nime Louis Philippe. Samuti leiti seda harva vabamüügist.
Jah, sul on õigus, Louis Philippe, ka mina eksisin. Issand, kuidas ta lõhnas. Kui see kuivas, lahjendasid nad jäänuseid... Seda oli võimatu kätte saada